Nagu ma olen juba korduvalt maininud, siis ma väga tugev heegeldaja ei ole, eriti kui mustrit ka ees pole. Tahtmine oli suur. Otsisin välja ligilähedasi mustreid. Alguses ma selle peale üldse pead ei vaevanud, kuidas ma nad kleidiks kokku saan. Aga kuidagi sain, heegeldasin üles ja alla, paremale ja vasakule ja jumal teab kuidas :D
Vabandused nende inimeste ees, kes minuga sel heegeldamise perioodil koos viibisid, sest sinna on ka nende närvid sisse heegeldatud. Minu versioon siis selline. Varrukateta ja rohkem nagu kleit, mitte tuunika.
Aluskleidist ka:D Ei ole voodril, on selline pikem särk, need ongi nagu rohkem aluskleidi nime all. Sinna õmblesin pitsi juurde. Pitsile pitsi ei ole kunagi küll! Lillane pits. See gümnasist ise rääkis kaheksateist aastat tagasi selliseid sõnu: punane, sinine, kollane, lillane... mesilane, liblikane. Oh, kuidas aeg lendab!