Heegeldatud padi, mis ootab õmblusjärjekorras
Kui juba sattusin heegeldatud patjade lainele, siis võiks neid ikka mitu olla. Heegeldaks neid valmis rohkem ja, siis korraga õmbleks kõik valmis. Alustasin ka teise padjaga. Niit vanadest varudest sai otsa, läksin käsitööpoodi niidi järgi. Selgus, et sellist niiti enam pole ja, et ei toodeta ka ja nüüd teistsugune niit, mis peaaegu sama. Aga mulle tundus, et see peaagu sama niit ei ole ikka peaaegu sama niit. Lahke müüja helistas teise poodi, et küsida ,kas seal on veel soovitut. Ausalt öeldes ei saanudki ma päris hästi aru, mis ta pool norra ja pool inglise keeles seletas. Ma noogutasin ja naeratasin ning lahkusin poest, kaasas aga hoopis kolmandat sorti niit, selline peenem, millest alustasin õhinal liniku heegeldamist. Et las need poolikud padjad ootavad ega nüüd nii kiire ka pole.
Nädala aja pärast külastasin poodi ja juba kaugelt nägin riiulis seda väga otsitut kera. Huraaaa. Poolik linik jäi poolikuks ja asusin jälle patjade kallale. Kas nad olid nüüd selle kera saanud teisest poest või riiuli alt koristamise käigus? Aga see polegi tähtis.
Istun ja heegeldan, heegeldan ja istun, päike särab väljas, mitte enam kaks tundi, vaid vähemalt kaheksa. Lased silmadega mööda tuba ja avastad, et OHSAISSAND...kus on tolmu, kardinad ei ole valged ja aknad ,need ei paista üldse läbi. Tuli ette võtta kevadine suurpuhastus (küll see pime sügis on ikka hea aeg, ei kuule, ei näe).
Meie väikse maja ühes väikses toas oli väga kole põrand. Mõtlesin, et midagi peaks tegema, sest see põrand palja pesemisega paremaks ei muutu. Alustasin tööga, mille kohta öeldi, et ma pole normaalne. See on ka ainuke asi, mis ma alustasin ja ka kohe lõpule viisin. See oli paras käsitöö, sest suur lihvija polekski sinna tuppa mahtunud ringi keerama.
Siin poolik linik ja teine padi
Kaubanduskeskuses on üks tore pood, seal müüakse igasugu asju, supipotist küünlajalgadeni (minu nõrkus). Heitsin pilgu ka lõngariiulisse. Ja mida ma näen! Midagi niiii kollast ei olnud ma ammu näinud. Seda lõnga vaadates teadsin ma KOHE, mis sellest peab saama. Pakkisin jälle kokku oma padjad ja liniku ja hakkasin vardaid klõbistama. Lasen nüüd piiluda seda NII kollast lõnga ja ka õige pea seda, mis sellest sai!
Kui juba sattusin heegeldatud patjade lainele, siis võiks neid ikka mitu olla. Heegeldaks neid valmis rohkem ja, siis korraga õmbleks kõik valmis. Alustasin ka teise padjaga. Niit vanadest varudest sai otsa, läksin käsitööpoodi niidi järgi. Selgus, et sellist niiti enam pole ja, et ei toodeta ka ja nüüd teistsugune niit, mis peaaegu sama. Aga mulle tundus, et see peaagu sama niit ei ole ikka peaaegu sama niit. Lahke müüja helistas teise poodi, et küsida ,kas seal on veel soovitut. Ausalt öeldes ei saanudki ma päris hästi aru, mis ta pool norra ja pool inglise keeles seletas. Ma noogutasin ja naeratasin ning lahkusin poest, kaasas aga hoopis kolmandat sorti niit, selline peenem, millest alustasin õhinal liniku heegeldamist. Et las need poolikud padjad ootavad ega nüüd nii kiire ka pole.
Nädala aja pärast külastasin poodi ja juba kaugelt nägin riiulis seda väga otsitut kera. Huraaaa. Poolik linik jäi poolikuks ja asusin jälle patjade kallale. Kas nad olid nüüd selle kera saanud teisest poest või riiuli alt koristamise käigus? Aga see polegi tähtis.
Istun ja heegeldan, heegeldan ja istun, päike särab väljas, mitte enam kaks tundi, vaid vähemalt kaheksa. Lased silmadega mööda tuba ja avastad, et OHSAISSAND...kus on tolmu, kardinad ei ole valged ja aknad ,need ei paista üldse läbi. Tuli ette võtta kevadine suurpuhastus (küll see pime sügis on ikka hea aeg, ei kuule, ei näe).
Meie väikse maja ühes väikses toas oli väga kole põrand. Mõtlesin, et midagi peaks tegema, sest see põrand palja pesemisega paremaks ei muutu. Alustasin tööga, mille kohta öeldi, et ma pole normaalne. See on ka ainuke asi, mis ma alustasin ja ka kohe lõpule viisin. See oli paras käsitöö, sest suur lihvija polekski sinna tuppa mahtunud ringi keerama.
Siin poolik linik ja teine padi
Kaubanduskeskuses on üks tore pood, seal müüakse igasugu asju, supipotist küünlajalgadeni (minu nõrkus). Heitsin pilgu ka lõngariiulisse. Ja mida ma näen! Midagi niiii kollast ei olnud ma ammu näinud. Seda lõnga vaadates teadsin ma KOHE, mis sellest peab saama. Pakkisin jälle kokku oma padjad ja liniku ja hakkasin vardaid klõbistama. Lasen nüüd piiluda seda NII kollast lõnga ja ka õige pea seda, mis sellest sai!
Ingen kommentarer:
Legg inn en kommentar