onsdag 15. april 2015

Päevatekk number kaks

  

  Pole ju võimalik minna pikaks ajaks suvitama, ilma et ei pistaks kohvrisse mingit kera. Stardi andsin oma järgmisele pikaajalisele projektile kakskümmend kolm märts. Sellest kerast saab alguse minu päevatekk number kaks! Aga kus on päevatekk number üks? See on nüüdseks ammu valmis ja tulevad kunagi ka pildid!
  Uue teki plaan hakkas käärima, kui nägin maison 9 blogis seda postitust. Kuna elame Norras sellises kohas, mida nimetatakse Norra Setumaaks, siis miks mitte.

  Ilus- kena, pakkisin niidikera kohvrist, ostsin ruudulise suure klade ja hakkasin mustrit üles märkima. Ja vot siis, nagu anomaalia… ükskõik kust otsast hakkasin ruute täis joonistama, oli alati miskit puudu ja miskit üle! Kuidas on see võimalik. Pole küll suur heegeldaja, aga olen nii mõnegi mustri paberile saanud. Ühesõnaga, mustri üles märkimisest ei tulnud midagi välja ja hakkasin pildi järgi heegeldama… keskelt ja niiviisi nurkadest kasvatades ja jõudsin jälle samasse punkti välja, et miskit jäi üle! Üks täis ruut jäi üle!



  Valmis ma ta pusisin. Aga siiani vaevab küsimus, et miks nii? Viimasel kolmel real tuleb teha üks sammas vähem ja siis kaob üks ruut!?
  Kas muster pärineb sellest ajast, kui seda suuliselt edasi anti põlvest põlve. Justkui minu lapsepõlvest telefonimäng… esimene ütles lause ja kui see üksteisele kõrvast kõrva sosistati, siis rivi lõpust kõlas hoopis teine lause…
  Aga äkki on miskit ikka valesti? Oskab keegi nõu anda?


Ruut ise tuleb üsna suur, aga tegelikult parajalt paras, et seda reisidel teha.


  Natuke vist juba tuttavaid vaateid