mandag 24. desember 2012
søndag 23. desember 2012
lørdag 22. desember 2012
Õrritajad kuuse all
Jõuluõhtul on toas mõnus küünlavalgus ja kui kõhud kapsast ja verivorstist punnis ja pea sumiseb mediteerimist soodustavatest vedelikest… siis keegi ütleb, et oi… mingi kobin kuskil… ja ennäe imet pakid ukse taga, aga jõulumehel oli vist jälle kiire, tormas edasi. Edasine ei ole kellelegi võõras, ikka luuletuste lugemine, laulmine või tantsukava (sel aastal oleks väga oodatud Gangnam Style) või mida keegi siis oskab. Kiirelt pakitakse kingitused lahti, sest põnev on ju näha, mis sees on. See hetk on nii lühike, kas keegi märkab ka seda, kuidas need on pakitud?
Sel aastal pakkisin ja laotasin kuuse alla:) Kõik võivad käia ja uudistada, vaadata, loksutada, katsuda, raputada. Nimesid peal ei ole, lihtsalt nagu butafooria… või mine tea, äkki ilmuvad sinna ka jõuluõhtul nimed peale…ja polegi butagooria.
Tütar lendas jõuluks siia. Ta ükskord ütles, et ta tahab alati siia tulla, sest meie kodus on jõululõhn. Küsin, et milline on jõululõhn? Kas kapsas ja verivorst? Ta ütles, et eiii…selline jõululõhn.
Milline on siis see jõululõhn?
fredag 21. desember 2012
tirsdag 11. desember 2012
Vanadus = kanadus?
søndag 9. desember 2012
Jõululine
Ajakirjas on pildid Inglitalust ja natuke juttu ka
Nii paljude ilusate jõulukodude vaatamine tekitas inspiratsiooni. Tavaliselt on mul ikka esimeseks advendiks jõul majas, sel aastal kuidagi loid ja laisk olnud
No küünlaid, neid kulub meie majas rohkem, kui leiba. Varun neid IKEA-st (17 nok sajane pakk!!!), valmistatud Eestis:D
ILUSAT TEIST ADVENTI!
lørdag 8. desember 2012
Kuidas ma Soomes jõule käisin otsimas
Eelmine nädal oli korraline- erakorraline reis Soome. Kuni viimase hetkeni mõtlesin, kas minna kaasa või mitte, sest see oleks olnud ainult pikk autosõit läbi Rootsi ja öine merereis ja siis teistpidi sama tee tagasi. Natuke ikka hellitasin lootust, et vast saab kuskile välismaa kaubamajja ja viskasin vastu ööd kostüümed autosse.
Kell kuus õhtul algas tavaline merereis, tehti tsirkust ja shoud, kõndisime läbi laeva kauplused ja läksime magama
Seejärel anti ka teade, et poole üheteistkümne asemel jõuame võib olla kell üks päeval sadamasse. Laev hakkas ikka järjest rohkem kõikuma, küll oli ühele poole upakile ja küll teisele poole. Vahepeal kudusin sokki, siis jutustasin arvutis, poed olid juba seitse korda läbi käidud ja kõik asjad üle uuritud. Hea meelega oleks maganud, aga tormiga ma ei taha kajutis olla. Seejärel tuli ka järgmine teade, et me kell üks ikka ei jõua sadamass võib olla kell neli. Kajutite piletid paluti ümber vahetada ja kõigile pakuti tasuta süüa ja saun oli tasuta. Mul meesterahvas otsustas ajaviiteks sauna minna:), Ütlesin, et ma jätaks heameelega sauna vahele, kaheteistkümnes korrus, seal on väga tivoli, et ma promeneerin siin seitsmenda korruse promenaadil nii kaua.
No ja vot, siis see juhtuski, Silja Serenade vajus veidi kreeni:D. Promenaadil käis jube klirin ja kolin, inimesed jooksid justkui mäest üles. Sain ka ühe käsipuu pihku ja ootasin, et küll laev kohe otseks läheb. Tükk aega ootasin, see kümme minutit kreeni tundus lõpmata pika ajana. See „veidi kreeni“ tundus kuidagi palju kreeni. Teadmatus ka, sest polnud aimugi, miks laev nii kaua upakile on. Samal ajal saunas jooksid mullivannid pool tühjaks, alumises vannis olijad olid kui kose all.
Hommikusaun ja lummehüpped, kus üksiti lihvisime ka ujumistehnikat… mine sa tea, äkki läheb vaja…
Plaanid olid sassis ja kaubamajad jäid mängust välja.
Ja teistpidi tagasi, Turust Stockholmi. Ja ei mingit tormi!
torsdag 22. november 2012
Selle kleidiga läbi suve
Nagu ma olen juba korduvalt maininud, siis ma väga tugev heegeldaja ei ole, eriti kui mustrit ka ees pole. Tahtmine oli suur. Otsisin välja ligilähedasi mustreid. Alguses ma selle peale üldse pead ei vaevanud, kuidas ma nad kleidiks kokku saan. Aga kuidagi sain, heegeldasin üles ja alla, paremale ja vasakule ja jumal teab kuidas :D
Vabandused nende inimeste ees, kes minuga sel heegeldamise perioodil koos viibisid, sest sinna on ka nende närvid sisse heegeldatud. Minu versioon siis selline. Varrukateta ja rohkem nagu kleit, mitte tuunika.
Aluskleidist ka:D Ei ole voodril, on selline pikem särk, need ongi nagu rohkem aluskleidi nime all. Sinna õmblesin pitsi juurde. Pitsile pitsi ei ole kunagi küll! Lillane pits. See gümnasist ise rääkis kaheksateist aastat tagasi selliseid sõnu: punane, sinine, kollane, lillane... mesilane, liblikane. Oh, kuidas aeg lendab!
søndag 28. oktober 2012
Kappi ununenud seelik
Kampsun siit, aga Odd Mollyst räägin järgmine kord.
Abonner på:
Innlegg (Atom)