Jõuluõhtul on toas mõnus küünlavalgus ja kui kõhud kapsast ja verivorstist punnis ja pea sumiseb mediteerimist soodustavatest vedelikest… siis keegi ütleb, et oi… mingi kobin kuskil… ja ennäe imet pakid ukse taga, aga jõulumehel oli vist jälle kiire, tormas edasi. Edasine ei ole kellelegi võõras, ikka luuletuste lugemine, laulmine või tantsukava (sel aastal oleks väga oodatud Gangnam Style) või mida keegi siis oskab. Kiirelt pakitakse kingitused lahti, sest põnev on ju näha, mis sees on. See hetk on nii lühike, kas keegi märkab ka seda, kuidas need on pakitud?
Sel aastal pakkisin ja laotasin kuuse alla:) Kõik võivad käia ja uudistada, vaadata, loksutada, katsuda, raputada. Nimesid peal ei ole, lihtsalt nagu butafooria… või mine tea, äkki ilmuvad sinna ka jõuluõhtul nimed peale…ja polegi butagooria.
Tütar lendas jõuluks siia. Ta ükskord ütles, et ta tahab alati siia tulla, sest meie kodus on jõululõhn. Küsin, et milline on jõululõhn? Kas kapsas ja verivorst? Ta ütles, et eiii…selline jõululõhn.
Milline on siis see jõululõhn?
Ingen kommentarer:
Legg inn en kommentar