Kuidas ma Soomes jõule käisin otsimas

Eelmine nädal oli korraline- erakorraline reis Soome. Kuni viimase hetkeni mõtlesin, kas minna kaasa või mitte, sest see oleks olnud ainult pikk autosõit läbi Rootsi ja öine merereis ja siis teistpidi sama tee tagasi. Natuke ikka hellitasin lootust, et vast saab kuskile välismaa kaubamajja ja viskasin vastu ööd kostüümed autosse.

Kell kuus õhtul algas tavaline merereis, tehti tsirkust ja shoud, kõndisime läbi laeva kauplused ja läksime magama

Hommikul kell kuus ärkasin üles, sest tundus, et ma olen kuskil tivolis ameerika raudteel. Olen merereisidel igasugust tuult ja tormi saanud, seega üritasin veel kaks tundi magama jääda. Tulutult muidugi, sest kuidagi järjest rohkem hakkas kõikuma:D Kui hommikusöögile läksime ja aknast välja vaatasime, siis oli tunne, et laev justkui seisaks. Kõikus metsikult, udu ja torm ning aknast polnud eriti midagi näha.

Seejärel anti ka teade, et poole üheteistkümne asemel jõuame võib olla kell üks päeval sadamasse. Laev hakkas ikka järjest rohkem kõikuma, küll oli ühele poole upakile ja küll teisele poole. Vahepeal kudusin sokki, siis jutustasin arvutis, poed olid juba seitse korda läbi käidud ja kõik asjad üle uuritud. Hea meelega oleks maganud, aga tormiga ma ei taha kajutis olla. Seejärel tuli ka järgmine teade, et me kell üks ikka ei jõua sadamass võib olla kell neli. Kajutite piletid paluti ümber vahetada ja kõigile pakuti tasuta süüa ja saun oli tasuta. Mul meesterahvas otsustas ajaviiteks sauna minna:), Ütlesin, et ma jätaks heameelega sauna vahele, kaheteistkümnes korrus, seal on väga tivoli, et ma promeneerin siin seitsmenda korruse promenaadil nii kaua.

No ja vot, siis see juhtuski, Silja Serenade vajus veidi kreeni:D. Promenaadil käis jube klirin ja kolin, inimesed jooksid justkui mäest üles. Sain ka ühe käsipuu pihku ja ootasin, et küll laev kohe otseks läheb. Tükk aega ootasin, see kümme minutit kreeni tundus lõpmata pika ajana. See „veidi kreeni“ tundus kuidagi palju kreeni. Teadmatus ka, sest polnud aimugi, miks laev nii kaua upakile on. Samal ajal saunas jooksid mullivannid pool tühjaks, alumises vannis olijad olid kui kose all.

Viiuldajad promenaadil võtsid lõbusamaid lugusid üles. Laevas polnud paanikat, inimesed naeratasid ja viskasid nalja. Kuueteistkümne tunnisele merereisile tuli lisaks veel seitse tundi, kokku sai seda liiga palju.

Tasapisi hakkas laev sirgeks minema ja peale seda oli paar tundi päris rahulik. Sadamasse jõudsime kell viis õhtul. Helsingis oli lumetorm! Täitsa jõuluilm!

Hommikusaun ja lummehüpped, kus üksiti lihvisime ka ujumistehnikat… mine sa tea, äkki läheb vaja…
Plaanid olid sassis ja kaubamajad jäid mängust välja.
Ja teistpidi tagasi, Turust Stockholmi. Ja ei mingit tormi!

Norras paistis päike ja nagu näha, siis lumepilved siia ei ulatunud