torsdag 28. januar 2016

Täiskuu, virmalised ja sokk

   Nädal tagasi. 

   Mul on ilus sokilõng, väljas on imeline talv, krõbedalt külm, härmatis, täiskuu ja virmalised. Kas kõik see kompott on süüdi selles, et ma ei suuda otsustada, kas alustada soki kudumist varbast või säärest!?

  
  Kuldne kesktee, sokk tuleb alustada keskelt!
  Olen siin ennegi rääkinud, kuidas mulle meeldib sokke kududa. Loon vajaliku arvu silmuseid heegelketile ja koon umbes kümme rida ning teen kanna ja tallaosa valmis.
Võib olla nii mõnegi jaoks tundub see imelik ja keeruline, aga mulle meeldib, sest
    * lõnga üle kontroll on parem, eriti kui kasutada jääke
    * tahaks sääreosasse midagi enamat, kui soonik, aga ühtegi mõtet pole. Nii kaua kuni tallaosa koon, ehk tuleb mõni hea mõte! ... kui tuleb 
    * algselt planeeritud sokist võib hoogu sattudes põlvik saada! Miks ka mitte
    * tallaosaga oleks nagu pool sokki valmis ja pilt selgem, kuidas värvid jooksevad. Lihtsam otsustada, kas sääreosa vajab paari lõbusamat triipu
    * :) Viimase punktina panen le_.li kommentaari Isetegijatest: Nädsanüüd, ja mina nuputan, kuidas lõngatokk vaevata ja jäägitult sokkidesse ära kududa (varbast alustatud sokid eriti ei meeldi). Selle meetodi võtan mina kasutusse. Ole sa tänatud!


  
  Heegelketti üles harutades saab lahtised silmused

  
  Tallaosa on valmis ja silmused uuesti vardal 


  Aga väljas on ilus!


  Kuna auto minuga sõber polnud suure külmaga, siis pressisin ennast magamistoa akna all kahe kase vahele, kaamera suunaga põhja ja seal nad virvendasid...


Jalutustee kaugusel paremat kohta ei saanud, ikka on ees mägi, puud, traadid ja muidugi valgustus, mis pildi nässu keerab.

  Panen kaks linki, kui kellegil huvi virmaliste vastu:




 Sokk ootab häid mõtteid. Kas teha mingi virvendus sääreosasse või kududa tuima näoga soonukut :)