Umbrohusokid

Vahel piisab ühest pildist, et uus kudumisprojekt südamesse pugeda. Nii juhtus ka nende Umbrohusokkidega. Kuigi sokkide muster on Ravelrys olemas, kudusin mina need pildi järgi, ilma kirjalikku õpetust kasutamata.

Kui sokid valmis said, näitasin neid lapselapsele ja küsisin, kas ta saab aru, mis on sokkidel kujutatud. Ta vaatas natuke ja vastas kohe: „Jah, see on äraõitsenud võilill.“ Mul oli hea meel, et muster oli äratuntav.

Seejärel tuli aga küsimus, mis pani mind muigama: „Aga miks sa kood sokkidesse umbrohtu? Sa ju vihkad umbrohtu!“

Tõepoolest, aiapidajana ei ole ma umbrohu suur sõber. Peenardes meeldib mulle kord ja ilu ning umbrohuga tuleb pidevalt võidelda. Aga kudumites on lugu hoopis teine. Seal võib ka umbrohi olla kaunis.

Sokid niipidi

sokid naapidiumbrohi

Sokid, tulbid ja tulbisokid

 Kevad on minu jaoks tulpide aeg. Need värvid ja kerge elevus, mis tekib esimeste õite avanedes. Ja eks kudumine käib mul samuti aastaaegadega kaasas — nii sündisidki ühed eriti kevadised tulbimustriga sokid. Need sokid said kirevad, lõbusad ja natuke mängulised. Just sellised, mis tuletavad meelde, et isegi kui akna taga on juunikuu, võib Eestimaa ilm vahel täiesti villasesoki-usku olla. Meie suvi on ju teadupärast nii ja naa — hommikul päike, õhtul villane kampsun ja soe tee. 

  

Tahtsin midagi rõõmsat ja värvilist, mis hoiaks kevadet natuke kauem alles. Nii ongi nüüd mul sokid, mis sobivad kandmiseks terve suve — eriti neil jahedatel hommikutel, vihmastel päevadel või terrassiõhtutel.    

Tulbisokid on nüüd minu väikene kevadepikendus — killuke lilleilu ka siis, kui tulbiõied ammu peenrast kadunud.

Tulbimuster on pärit Pinterestist. Triibuline osa on gum-gum tehnika, varras nr.2, kasutatud erinevad sokilõngad