Vahel piisab ühest pildist, et uus kudumisprojekt südamesse pugeda. Nii juhtus ka nende Umbrohusokkidega. Kuigi sokkide muster on Ravelrys olemas, kudusin mina need pildi järgi, ilma kirjalikku õpetust kasutamata.
Kui sokid valmis said, näitasin neid lapselapsele ja küsisin, kas ta saab aru, mis on sokkidel kujutatud. Ta vaatas natuke ja vastas kohe: „Jah, see on äraõitsenud võilill.“ Mul oli hea meel, et muster oli äratuntav.
Seejärel tuli aga küsimus, mis pani mind muigama: „Aga miks sa kood sokkidesse umbrohtu? Sa ju vihkad umbrohtu!“
Tõepoolest, aiapidajana ei ole ma umbrohu suur sõber. Peenardes meeldib mulle kord ja ilu ning umbrohuga tuleb pidevalt võidelda. Aga kudumites on lugu hoopis teine. Seal võib ka umbrohi olla kaunis.
Ingen kommentarer:
Legg inn en kommentar