tirsdag 27. desember 2011

Hvit Jul

Valged jõulud toas ja õues, päeval ja öösel

Photobucket

Valged jõulud. Sel aastal minimaalselt punast. Kui ma sügisel Rootsis Punase Risti poest imekauneid tikitud ja heegeldatud linu ostsin, siis jäi ka näppu selline suurem, valge ja pilutatud… vanahõnguline.Muuseas, ainult kümme rootsi krooni!! Teadsin kohe, et sellest saab minu selle aasta jõululina. Selle alla õmblesin Ikeast osteud linasest riidest suurema lina.

Mulle ei meeldi kohe ülde köögis kokata. Panen oma energia rohkem lauakatmisele, kingituste pakkimisele, enda ehtimisele ja muule sellisele:)). Söögiga vaatan, kuidas lihtsamalt saan. Lõuna ajal hakkasime lauda katma ja läks lahti mäss ja paanika, sest punased salvrätid ei sobinud kohe kuidagi. Kraamisin välja kõik oma salvrätivarud ja üks polnud ikka hea ja teine õige. Õnneks oli poe kinnipanekuni veel viisteist minutit. Jõululaud sai ilma punaseta, nii nagu tahtsin… peaegu ilma punaseta.

Photobucket

Photobucket

Nagu ma juba maisisin, siis söögitegemisest katsun viilida ja kui päris ära ei saa viilida, siis katsun lihtsalt. Niisiis, mina sättisin tuba ja iseennast, praad oli ahjus, kartulid panin keema ja Eestist toodud praekapsa panin podisema, verivorstid (ka Eestist, siin selliseid pole) ootasid ahju panekut. Ma olin enda sättimisega ametis ja ei pannudki tähele, et olen elektrikorgid läbi küpsetanud. Praad oli juba ammu leiges ahjus ja kartulid ligunesid niisama soojas vees. Hakkasin siis korke parandama, vahetasin sisusid ja toppisin neid ühest august teise, tund aega mängisin nagu malet. Neid uusi ja terveid sisusid polnud enam eriti võtta, sest juba kaks päeva tagasi ma mängisin sama malet:D … Liimipüstol tegi kõva paugu. Jõuluõhtune malemäng lõppes šahh-i ja matt-iga ja lisaks pliidile oli ka pool elamist pime. Läksin siis naabrinaise jõulurahu rikkuma ja kutsusin ta endaga elektrikilbi malet mängima, sest minu mõistus sai otsa. Tuli välja, et ta on minust parem malemängija, sest praad hakkas edasi küpsema ja toad läksid valgeks.

Photobucket

Seejärel ma tegelisin prae serveerimisega, pildistamisega ja ikka jälle enda sättimisega, sest jõuluõhtu pildi peal peab ju kõik väga ilus olema. Seejuures mainiks, et minust ei tulnud ühtegi korralikku pilti! Shokolaadikooki küpsetasime järgmine päev. Järgmine päev tõstis ka poeg külmkapist välja singi ja suitsuvorsti… Nujahh, need olid ununenud. Mõtlesimegi nii, et edaspidi teeme ühel päeval prae, teisel päeval koogi ja kolmandal päeval külmlaua… need lõigud ja muud salatid. Aaa, muuseas, kartulisalat jõudis ikkagi laua peale.

Kuusk oli nagu eelmisest aastast. Natuke lisasin volüümi pärlitega ja ostsin juurde mõned kiiguhobused ja puust ehted.

Photobucket

Photobucket

Ja siis tuli jõuluvana! Täitsa ehtne paistis! Ta vehkis taskulambiga ja tantsis meil akna taga… aga siis läks hoopis naabermajja. Mõni hetk hiljem ütlesin lastele, et keegi kobistab ukse taga. Minu kahekümne aastased lapsed muutusid hetkega kahe aastasteks ja tahtsid voodi alla joosta. Hirmuks oli vast rohkem keelebarjäär mitte niivõrd hirm jõuluvana ees. See jõulumees oleks ju suhelnud norra keeles ja väga raske oleks teda olnud nii-öelda „ära rääkida“, et kuidagi need pakid ilma salmita kätte saada. Pidin siis võtma oma kaheaastased käe kõrvale ja sikutama ukse juurde. Tütar vähe julgem, piilus uksest õue ja nägi ainult pakke trepil… tema suust tuli kergendusohe:D
Praegu mulle meenub, et jah, luuletust ei lugenud keegi:D Sellised jõulud siis sel aastal. Piparkooke kaunistasime veel eilegi… võib-olla külmlaua teeme ka homme:D

mandag 26. desember 2011

Jõulupakid

Pakkimisega meeldib mulle vaeva näha. Õmblesin kaardid pakkidele ja kaunistuseks sai kõik, mis leidus õmblusjääkide kotis:D Pitsid, paelad, nööbid… Õhemad kangad saab tärklisega vägagi puhvis tuttideks vormida. Ainult pitskangas ei allunud sellele puhvitamisele.

Photobucket

Photobucket

Photobucket

Photobucket

søndag 25. desember 2011

fredag 23. desember 2011

Minu lemmik jõululina

See jõululina on päris vana. Muster on pärit burdast. Mulle endale see motiiv väga meeldib ja sellepärast pole ka tahtnud midagi uut teha. Nii et see jõululina ehib minu lauda juba üle kahekümne aasta. Nüüd alles tema kõrges vanuses sai ta üles pildistatud. Ka vist viimane aeg, sest paar šarmikat auku on juba sees

Photobucket

Photobucket

Photobucket

Photobucket

Photobucket

torsdag 22. desember 2011

Nüüd hakkab jõul…

Õues on külma -15, kõik on härmas ja see sädeleb päikeses. Tõeline jõuluilm.

Ootan…

Photobucket

Küpsetasin…

Photobucket

Vähem, kui kaheteist tunni pärast olen ma Oslo lennujaamas. Sõidan vastu lastele, et tuua nad jõulumuinasjuttu.

Ja nüüd lähen tuttu... Ja küll need rohelised "ajutised" lambid on ikka ilusad!:)))

Photobucket

Driving home for christmas

fredag 16. desember 2011

Tilda- engel nr 2

Need Tildad on ikka nii toredad, pidin teise veel õmblema. Kaks inglit on ikka kaks inglit. Sellised üsna kaksikud said:)

Photobucket

Photobucket

Photobucket



Photobucket

mandag 12. desember 2011

Julepynt

Jõulupärga olen ma pununud juba ammusest ajast. Ikka kipub ta saama selline ühesugune- roheline alus, paelatutt ja muud kaunistused. Nii oli ta ka eelmine aasta ja üleelmine aasta ja viisteist aastat tagasi… Viimasel ajal on sama pael ja samad munad ka pärjalt pärjale rännanud.
Sel aastal, siis jälle seesama punane pael ja punased munad:))… pärg ise aga muutis kuju ja värvi. Kes nüüd arvab, et pärg peab ilmtingimata ümmargune olema, siis nimetagem selle aasta sünnitist jõulukaunistuseks.

Photobucket

Photobucket

Photobucket

Uskuge, seda sammalt on palju lõbusam nööriga ümber pajuvitsa mässida, kui ükskõik mis männi või kuuseoksa:D Sammal tuleb ainult eelnevalt märjaks teha.

Photobucket

lørdag 10. desember 2011

Min første Tilda-engel

Läbi sätendava õhu,
üle karge lume,
pisikene ingel,
paljajalu tuleb.
Süda soe ja sära silmil,
külma ta ei taju,
kannab kuuma küünlaleeki,
läbi valge saju.

Photobucket

Idee siin ja Tildas verden i Norge.
Minu õmmeldud nuku pikkus on 32 cm.

Photobucket

Photobucket

Photobucket

Photobucket

torsdag 8. desember 2011

Lykke i Skogen.

Mõtlesin, et sel aastal ma kootud jõulukuuli hulluses ei osale. Aga nojah… juhtus natuke teisiti, tegelikult oli mul vaja just selliseid kuule:D Need on selle aasta kaks esimest ja kaks viimast, kuuli kudumise punkti panemise kuulid.

Mustri nimi õnn metsas või armunud põdrad.

Photobucket

Photobucket

Photobucket

Photobucket

mandag 5. desember 2011

Julekrans.

Vaieldamatult minu selle aasta lemmik ehted! Need ehted ostsin tegelikult jõulukuusele riputamiseks, aga kuuse tuppa toomiseni on veel pikk aeg. Ei saa ju jätta neid imearmsaid kaunistusi sahtlisse, tuleb eksponeerida muud moodi. Pärg on lihtne, vaja oli vaid paar oksa. Küünalde ideed olen ma varem kuskil näinud. Vanad pitsid on torgatud lihtsalt okste vahele.

Photobucket

Photobucket

Photobucket

Photobucket

Photobucket

Photobucket