Sukk-Sokk-Põlvik

Ma pole siiani endale kudunud mitte ühtegi paari sokke, teistele ka mitte. Millegipärast koolis ka ei kudunud. Ei usu, et need omal ajal programmis polnud, ju oskasin kõrvale hiilida-viilida. Sokkidega seostus mulle ainult üks sõna-SOKIKAND, mis oli lausutud alati sellise hääletooniga, et see on üks maailma kõige võimatumaid asju:)
Sügisel küsis minu käest üks tuttav, et ta tahaks lapsele sokid kududa, et kas ma õpetaks teda!!?? Ütlesin, et mul pole isegi õrna aimu, kuidas neid kootakse, rääkimata siis veel õpetamisest. Tema oli juba jõudnud alustada ja rääkis mulle selliseid tundmatuid sõnu, nagu kannalakk ja mingi kiil. Mul tekkis asja vastu huvi, otsisin internetis kõiksugu õpetused, võtsin vardad ja lõnga ja hakkasin õppima....Ja mis selgus! Keerulist polnud ju midagi. Kudusin proovilapina valmis täiesti „söödava“ kanna, kõige nende lakkade ja kiiludega. Endale asja selgeks teinud, sain ka nüüd edasi õpetada. Muuseas kõik need kudumistunnid toimusid msn-i vahendusel, mitte rääkides, vaid trükkides.
Hakkama saanud kannaga, mõtlesin, et kanna küljes võiks ju sokk ka olla. Lihtsalt sokk oleks minu puhul liiga igav olnud. Kui kududa, siis ikka midagi enamat kui sokid. Eksju.

Tänud õhutajale! Tänu temale sain mina ka sukk-sokid.

Pilt ühest otsast ja teisest otsast.



Otsast ja natuke keskelt.



Mõtlesin, et nüüd tahan Pipi olla! Sellised nad siis said!

Niimoodi körtsus ka võib olla ju.

Peab ütlema, et iseennast on eriti lõbus pildistada? See on üks suur võimlemine. Kõige enne leia koht, kuhu kaamera teravustada, seina peale või kuhu iganes, eelnevalt täpid teinud, kus on põlv ja kus on nina. Siis vajutad päästikule ja nii kaua kuni jooksed kaamera juurest „võtteplatsile“, on kõik meelest läinud, et kuidas ma pidin seisma ja millist nägu tegema. Tahtsin teha pildi, et kuidas ma oma uute sukkadega tänavapildis välja näen. See hüppamine ja kargamine kujunes nii koomiliseks, et jätsin kohalikud külaelanikud sellest tsirkusest ilma ja klõpsutasin kodus maja nurga taga. Pilte sai mustmiljon, aga ühehäälselt osutus valituks siiski pilt seljatagant (naeratus ei tulnud täna ilus välja!!). Sikutasin jopet ka natuke üles, et oleks seda särki näha, mis ma pitsistasin.