Kuidas kakskümmend aastat tagasi neid lapsi nummerdati, seda ma ei tea. Kas see oli nüüd augustikuu tütar nr. 137 või üldse tolle aasta sajakolmekümne seitsmes tüdruk. Aga seda ma võin kinnitada, et tol ilusal augustikuu pühapäeval Tartus rohkem lapsi ei sündinud. Või siiski oli veel keegi?... mina küll ei kohanud. Sünnitusmaja oli haudvaikne ja peaaegu tühi. Mõned meedikud, kes seal olid, istusid kõrv vastu raadiot ja püüdsid kursis olla pineva olukorraga… tankid sõitsid ju mööda Eestit…
Pildi tikkimise idee oli pärit kuskilt ajakirjast. Tikkisin ennem peaaegu kõik valmis ja hiljem lisasin numbrid.
Selline sünnitunnistus siis.
Jah, aga kus poisslapse sünnitunnistus on? See sai isegi valmis lõigatud, pilutatud ja narmastatud, aga siis tuli “loominguline kriis“. Lilli nagu ei tahtnud tikkida ja traktor oleks liiga igav olnud. Viimane kord Eestis olles tuuseldasin mööda kappe, aga ei leidnud seda pilutatud- narmastatud riietki üles. Pole hullu, kui pensile jään, siis teen valmis:)
Ingen kommentarer:
Legg inn en kommentar