Tutt ja müts

Eks ma ikka sain mütsi valmis veel enne, kui pisutki talve Eestis oli, aga pildi tegemiseks ilusat sinist taevast ei jõudnud ära oodata. Hall asi hallil taustal :D

 Lõng: Drops Lima 65% Wool, 35% Alpaca ja Drops-i Super Kid Mohair and Silk. Müts sai tõesti mõnusalt pehme ja siidine!

 Sooniku osas silmi 90 (varras 3,5) ning palmikute osas 115 silma (varras 5). Palmikut keerutain seitsmendal real. Tuti mõõduks sai suurem kohvitass, see oli paras ring väljalõikamiseks:D

Kindad tütrele

Suured said, pean uued kuduma :D

 Lõng: Drops Lima 65% Wool, 35% Alpaka
          Sandnes Silk Kid Mohair 60% kid mohair, 15% ull, 25% silke

Julestrikk

Jõulukudumine

 

 Neliteist erinevat sokki :D Ehk seitse paari. Idee tuli Dropsi lehelt. Ma ei teagi, kas seal oligi niiviisi mõeldud, et sokipaar koosneb erinevatest sokkidest, aga mulle see idee meeldis:D Miks mitte, kõik saavad jõuludeks sokid ja just sellised erinevad- erilised. Muidugi kudumine hakkas pihta ikka üsna viimasel minutil. Pildil kuus paari

Pluss üks paar, mis valmis vahetult peale jõulu, sest need jalad olid Eestis

Korraga koos oli meid kaksteist jalga

Mõni variant lähemalt. Traktor oli erisoov (Moods of Norway) sellele, kes nägi, kui ma neid sokke kudusin. Juba neljateistkümnenda soki juures hakkas mõte takerduma, et kuidas neid triipe kujundada, et ei korduks :D

Vana- aasta õhtuks jäi meid kaheksa jalga :D, pluss need kaks sokki ilma jalgadeta... Need reisisid hiljem ülejäänud seltskonnaga Eestisse

Sokikanna kudusin lühendatud ridadega. Lõng 100% villane

Selline sokitegu:)

Jõuluõhtu

Kas midagi sel aastal teisiti ka oli? Nagu alati, tütar lendas siia verivorst ja hapukapsas pagasis :D Jõuluribi kukkus väga hea välja! Meie jõuludes on siin natuke midagi eesti moodi ja natuke norra moodi. Kingtused tegin norra moodi. Paki peal oli sildike, et kellelt ja kellele pakk on. Peale õhtusööki jagasime need lihtsalt laiali, ilma luuletamise ja tantsuta

♥

Ega te ei ole unustanud kaarte posti panna?

Toimetamised

Miks head mõtted tulevad nii hilja? Hetkel… pea on sama udune, kui see pilt ja mõistus juba sama sassis, kui need lõngad. Aga tundub, et jõuan valmis asjad, mida plaanisin

             Piilupilt

Ilusat jõuluootamise aega!

Need kausid ostsin juba sügisel. Sellised kolm kaussi koos ja ühe ostsin eraldi juurde, mis on küll pisut suurem, aga ei häiri. Kausi põhja on puistatud pisut tatart ja pähkleid, hoiab küünla kõrgemal :D

Laisk florist nagu mina, võtab keldrist oma vana jõulupärja, kohendab siit ja sealt, liimib midagi juurde ja jälle hea. See pärg oli juba kolm aastat tagasi uksel. Uskumatu, sellega ei ole midagi juhtunud :D

Kiirelt kael sooja!

Kiirelt see käis. Algatuseks lõin üles viiskümmend silmust ja aina parempidi, parempidi, parempidi… nii kaua kuni pea läbi mahub.

Vardad olid 3,75 ja lõngaks Alpaca soft, 20% alpakat ja 80% akryl
 Ei torgi, aga lõngaotsade peitmisel probleem, libisevad välja, peab kasutama vist liimi :D

What does the fox say?

Norra poisteduo Ylvise laul sai hetkega interneti hitiks. Nende laul räägib sellest, mida üks või teine loom ütleb, kes teeb mjau, kes teeb auh, kes tuut, aga mida ütleb rebane?
 Nüüd on loomulikult kohustuslikuks elemendiks kudumitel rebane… ei saanud minagi ilma. Wa- pa- pa- pa- pa- pa- pow!
 Miksisin oma sokipildid kokku rebasega, kes mulle suvel poseeris. Istus teine teeääres ja lasi endast pika fotoshooti teha. Ütleme nii, et mina kartsin teda rohkem, kui tema mind. Ta tutvus minu ja minu autoga väga põhjalikult ja kui suur uudishimu rahuldatud, siis läks ja istus teeäärele samasse kohta maha. Tahtis mulle midagi öelda? Aga mida rebane ütleb?

Kes veel ei tea seda laulu?

Klikka- Ylvise laul

 

Sokkidele on rebane peale tikitud. See rebase muster meeldis mulle kõige enam, aga kuna seda on kootud mütsidesse, siis on ta ka liiga suur. Kaks rebast oleks sokile palju saanud ja ühe kudumisel oleks jäänud liiga pikad lõngajooksud. Leidsin mustri, kui googeldasin sõna- strikket reven:D

Rebase musteri leidsin sellelt mütsilt: Mønster: Foxlue av Heidi Linløkken Eriksen https://www.ravelry.com/patterns/library/the-fox ülejäänud on omalooming.

Sokid

Lõngaost oli hetke emotsioon. Poes olid ühed valmiskootud sokid ja mõtlesin, et tahan ka. Lõngal oli palju värve, liigagi palju ja kirkaid. Teadsin, et kui hakkan kuduma, siis lisan ka mingit mohääri kõrvale, saab pehmem ja mõnusam ja see võttis ka värve poole vähemaks. Kuna ma olen oma elus tervelt kaks paari sokke kudunud, siis mõtlesin, et lähenen asjale teiselt poolt- varbast.

 Varbast alustamine tuli peale kolmandat katset väga kena, kohe nagu päris. Edasi oli natuke igavat kudumist ja siis kasvatasin silmad kannakiilule. Kand lühendatud ridadega tuli ka ilus. Siis kudusin edasi- tagasi kannalakka ja igal real pidin ka võtma kannakiilust juurde ühe silmuse… ühesõnaga segapudru ja minule see koht ilus ei jäänud, augud jäid, proovisin ka mähkida, ikka jäi kuidagi kole…

 Peale seitsmendat katset harutasin üles ja alustasin…
 Eiii, loomulikult mitte säärest, vaid keskelt :D Sest ma ei teadnud, millist säärt ma tahan ja kui pikka. Lõin silmused heegelketile ja kudusin valmis labaosa, seejärel harutasin heegelketi, sain lahtised silmused ja kudusin nii kaua kuni viitsisin ehk nii kaua kui telekas midagi kuulata- vaadata oli.
 Tarkus: kui midagi tahad õppida uut, siis tuleb ilmtingimata valida tume ja kirju lõng ja kui siis veel midagi aru saad, siis tuleb lisada musta mohääri… no siis ei saa enam midagi aru :D

Nendel sokkidel kudusin sääreosa tavaliselt edasi, sest kirjul, karvasel ja tumedal lõngal pole mõtet mingit pitsikirja teha.
 Vardal oli 12 silma, hiljem säärel kasvatasin igale vardale ühe juurde. Vardad 3 bambus, lõng Regia + Plumet 70% super kid mohair 30% poliammide (25g ~ 250 m)

Tütar sai sokid omale, uued on juba alustatud... loodan, et endale :)

Vussis

Ammu tahtsin kududa kampsunit, mis oleks pikk, pehme ja soe.

Kanda seda kampsunit ei saa, midagi nii hullult karva ajavat pole ma varem näinud. Keegi peaks tolmuimejaga pidevalt taga kõndima. Ma ei tahtnud isegi pildistamise ajaks teda selga panna. Kui see modell oleks vähe õhem olnud, siis oleks ma selle kampsuni talle selga jätnudki :D

Suvel külastasin Soomemaad, juba oma kolmandat korda :D Siinkohas suurimad tänud võõrustajatele ja minu ema sõbrannale, kes väsimatult minuga mööda kirbukaid kolas ja viis mind imearmsasse Naantali linna. Kirbukad huvitasidki mind kõige rohkem, polnud seal varem käinud :D Lisaks ilusale vanale käsitööle, mis sealt soetasin, jäi näppu ka üks kampsun. See oli käsitsi kootud, lõige niske 80-ndad, kus varrukale sama palju lõnga kulutatud, kui esi- ja seljatükile. Kiirel silmaga mõõtmisel rehkendasin, et kui see üles harutada, siis saan midagi pikka ja sooja. Kampsunil oli paberitükk mis ütles, et tuleb käsitsi pesta ja lõngaks on vill ja mohäär, hinnaks oli kaheksa eurot. Odavalt saadud ju selline hunnik lõnga :D, kusjuures üks viht jäi veel ülegi. Nujahh… nööbidki juba lõikasin küljest ja minu kudum lendas suurde kilekotti, päris ära veel ei raatsinud visata, aga teha ka pole temaga midagi…

 Selline tegemise rõõm oli.