torsdag 23. juni 2011

Valged ööd ja täpilised hommikud

Reis, mis algas kevadel ja lõppes suvel, mis vältas kokku nädal ning kõik käis jooksujalu. Praegu, kui on aega rahulikult maha istuda, siis mõtlen, et kas see kõik oli unes või ilmsi. Kas ma üldse käisingi Eestis?

Kaamera plõks merel. Pilti vaadates ei meenugi, kas see oli Eestisse minnes või Eestist tulles?

Photobucket

Üks plõks Stockholmis

Photobucket

Nurga taga on piir. Tundub, et vihm ka

Photobucket

Üks plõks Oslos

Photobucket

Käes on õhtu. On jälle selleks korraks lõppenud see pikk autosõit, mis algas hommikul Rootsist ja lõppes hilja õhtul Norramaal.
Kohal!

Photobucket

Täpilisi unänägusid!

Ise õmblesin need TÄPILISEMAD padjapüürid. Kangas oli mõeldud suvise laudlina jaoks, aga kuna voodipesu komplekt sisaldab ainult ühte padjapüüri, siis passis see riie siia väga hästi. Nööbid ikka hädapärast nii suured, sest pisemaid polnud ju käepärast.

Photobucket

Seina peal on ajutised lambid. Jah, juba kaks aastat ajutised… ei tundugi enam nii ajutised:)

Photobucket

Tänane hommik.
Selline väga unine, aga kodune, rahulik ja täpiline…

(kandik)

Photobucket

Ilusat Jaanipäeva kõigile!

2 kommentarer:

Helen sa...

Need täpilised padjapüürid sobivad kogu komplektiga ideaalselt. Ja nööbid pole üldsegi suured, täpselt parajad.
Ma olen tihti mõelnud, et mida tunneb inimene, kes ei ela nn. sünnimaal. Kas talle on tähtis maa, kui kodumaa, või on tähtsad need inimesed, kes temast sünnimaale maha jäid. Ja kui kunagi tuleb aeg, et neid inimesi enam ei ole, kas siis ei ole ka sünnimaa vastu enam huvi. Kindlasti ei ole see hukkamõist Eestist mujale kolinud inimeste suhtes. Inimene elagu seal, kus ta on õnnelik, tundub et sina oled just seal õnnelik...

Muhv sa...

mmm kui mõnusad värvid!