Reis, mis algas kevadel ja lõppes suvel, mis vältas kokku nädal ning kõik käis jooksujalu. Praegu, kui on aega rahulikult maha istuda, siis mõtlen, et kas see kõik oli unes või ilmsi. Kas ma üldse käisingi Eestis?
Kaamera plõks merel. Pilti vaadates ei meenugi, kas see oli Eestisse minnes või Eestist tulles?
Üks plõks Stockholmis
Nurga taga on piir. Tundub, et vihm ka
Üks plõks Oslos
Käes on õhtu. On jälle selleks korraks lõppenud see pikk autosõit, mis algas hommikul Rootsist ja lõppes hilja õhtul Norramaal.
Kohal!
Täpilisi unänägusid!
Ise õmblesin need TÄPILISEMAD padjapüürid. Kangas oli mõeldud suvise laudlina jaoks, aga kuna voodipesu komplekt sisaldab ainult ühte padjapüüri, siis passis see riie siia väga hästi. Nööbid ikka hädapärast nii suured, sest pisemaid polnud ju käepärast.
Seina peal on ajutised lambid. Jah, juba kaks aastat ajutised… ei tundugi enam nii ajutised:)
Tänane hommik.
Selline väga unine, aga kodune, rahulik ja täpiline…
(kandik)
Ilusat Jaanipäeva kõigile!
2 kommentarer:
Need täpilised padjapüürid sobivad kogu komplektiga ideaalselt. Ja nööbid pole üldsegi suured, täpselt parajad.
Ma olen tihti mõelnud, et mida tunneb inimene, kes ei ela nn. sünnimaal. Kas talle on tähtis maa, kui kodumaa, või on tähtsad need inimesed, kes temast sünnimaale maha jäid. Ja kui kunagi tuleb aeg, et neid inimesi enam ei ole, kas siis ei ole ka sünnimaa vastu enam huvi. Kindlasti ei ole see hukkamõist Eestist mujale kolinud inimeste suhtes. Inimene elagu seal, kus ta on õnnelik, tundub et sina oled just seal õnnelik...
mmm kui mõnusad värvid!
Legg inn en kommentar