JEG LAGET JULEKULER!

Tahaks nüüd ilusti ja pikalt kirjutada sellise sissejuhatava osa oma järjekordsesse tegemisse. Pole eriti sõnaosav. Võib-olla eelsoojenduseks väike VIDEO , mis räägib minu eest. Jutt Norra disaineriduost, Arne&Carlos, kes klõbistavad vardaid ja andsid välja raamatu. Tundub, et terve Norra koob praegu julekulereid, sest pea igast Norra blogist on neid leida. Jõulukuulidesse on kootud vanad traditsioonilised mustrid. Raamatus on 55 mustrit, kõik kenasti ülestähendatud ja pildid juures. Puust ja punaseks tehtud.
Nüüd on minul ka see raamat. Vat, kui vähe on õnneks vaja: tore raamat, viis varrast ja lõngakera. Olen sukeldunud täiesti kuulide maailma...

Esimene fotusessioon õues läks nässu. Kujutasin, et pilt peaks olema selline talvine ja taustaks Norra kaunis maastik. Võtsin oma munakorvi ja sõitsin kõrgemale. Pildistamiseks oli ilm nii talvine, et mägesid polnud lumesajus näha, täna oli selline päikse-talvine...

ADVENTSLYS...

ILUSAT JÕULUAEGA!



Selline pool isetegemine. Natuke sidumistehnikat, apelsini kuivatamise tehnikat ja sellist vabakäe tehnikat... pähkili puistamise tehnikat



Laudlina ka natuke. See ei ole minu tehtud. Ostsin selle kunagi Norra teise ringi poest, maksis imevähe, ostsin rohkem niidi pärast, et harutan üles ja teen midagi jõluks. Aga kui lina ära pesin ja korralikult triikisin, siis selgus, et siin pole enam midagi ise teha.



Selline pilt ka, purgipilt...

Pisiasjad

Väike- soe- kuldne- päike käteräti nurgal, see on pisiasi, aga täna hommikul vannitoas seda vaadates tegi sooja tunde, sest väljas -20 kraadi...prrrrrr

See on juba päris tükk aega tagasi tikitud, nii öelda ajaviiteks, niske pisiasi…

Selbuvotter

Kindad number kaks
Ega siin pikalt polegi midagi jutustada. Kindapaariga number kaks olen ma täielikult kinda hirmust üle saanud. Ja hirmsat tegelikult polnud seal midagi. Oli vaja see nõks ju kätte saada.






Mõned pildid lõngakeradest ka

Lõng Norra kohalik, Østlandsgarn 100% ull







Lambad uitavad vabalt ringi. Kevadel lastakse nad lahti ja sügisel korjatakse kokku. Millegipärast armastavad nad ronida mägedesse. Need lambad on roninud nii kõrgele, kus enam puid ei kasva, näksivad rõõmsalt sammalt ja ligunevad vihma käes, sellepärast nad nii puhtad ongi. Kõigil lammastel on kellad kaelas, need kolisevad mõnusalt nagu suusapublik oleks metsadesse ja mägedesse lahti lastud.

everypadi ja maidupady

See padjatamine algas juba kevadel...

Ja kõik algas nii öelda proovilapist. Miks see proovilapp liblikaga on, seda enam ei mäleta. Tegelikult oli vist ikka mingi väike padja tegemise mõte ka peas, sest mäletan, et ütlesin mehele, et teen sulle padja! Kui aga liblikaga lapi valmis heegeldasin, siis vaatasin, et see on ikka väga väike ja nii nimetatud proovilapp rändas kummutisahtlisse.

Leidsin internetist uue mustri ja alustasin järgmise padjaga. Too tundus pildi peal ka sellist õiget mõõtu olevat...

Ütlesin mehele, et ma nüüd teen uue padja, sellise padjamõõtu padja. Sinu padja teen ka valmis, aga kunagi hiljem! Pean vist ikka üles harutama ja valima suurema mustri...(mina algaja heegeldaja ei tulnud ju selle peale, et saab ju igatpidi külge heegeldada) Tema küsis selle peale, et kas sellest, mis sa nüüd teed, tuleb everypadi? (sõnast everybody). See tundus väga hea nimi padjale olema! Ja tuligi „everypady.

Vist sai segane jutt. 

Aga siin nad on: "everypady"

"Maidupadi"

Padjaklubi

Votter

Minu esimesed…

Kevadel, kui kudusin kahe vardaga toru, siis väitsin, et nelja vardaga kudumine käib mulle üle jõu ja mõistuse...üle mõistuse rohkem ikka.
Nüüd vastu talve avastasin, et mul polegi selliseid kirjusid käpiku moodi käpikuid. Kust saan? Kes teeb? Varem pole selliseid küsimusi tekkinud, sest vanaema tegi kindaid tervele perele, igasuguseid, suurusi ja värve. Ega muud ei jää üle, kui tuleb ise proovida. Kudunud olen ma väga palju ja mis see väike kinnas siis ära ole...
Jah...ega see käpik kergelt tulnud. See oli üks suur ooper. Uurisin korraga vähemalt kolme erinevat õpetust, pidevalt läksid lõngad sassi, muster läks segamini, vardad kukkusid välja, mitmeid kordi pidin peaaegu terve kinda üles harutama ja siis see pöial (ausõna, ma kudusin nii väikest asja esimest korda), vahele oli kõvasti ropendamist ja lubamisi, et ega ma enne jäta, kui VALMIS.
Ja tegelikult mitte midagi erilist, täiesti tavalised käpikud. Ainult minu jaoks natuke erilised, sest ikkagi esimesed.
Keerulist polnudki midagi, selle nõksu peab kätte saama.

Lõng Norra kohalik, Østlandsgarn 100%

Nyoppuset stue før og etter

PEENEM NÄPUTÖÖ

Ega see oksakohtade pahteldamine ongi nagu peenem näputöö. Terve tuba oleks just nagu mingi lööbe saanud.

See töö läks nii kiirelt ja lõbusalt, et täpilisi seinu ei jäädvustanudki. Aga seinad olid ka tihedat löövet täis.

Võtab ilmet. Tänu valgele värvile on tuba justkui viis meetrit pikem ja kolm meetrit laiem.

  

Før og etter

Selline enne ja pärast pilt ka.

VALGE...

Need linikud on tehtud paar aastat tagasi, kui elasin Norras ookeani ääres ja kus sadas aastas 350 päeva vihma ja ei olnud seal ilusat suve ega ka lumist ja valget talve. Tundus, et koguaeg on sügis. Ühel sügisesel õhtul unistasin valgetest jõuludest ja sellest, et ikka võiks laual olla midagi isetehtut. Sattunud kardinapoodi, jäi näppu üks riideresti tükk...ilus ja valge ja lilled ka puha peale tikitud. Väga lihtne ju, tuleb ääred ära õmmelda ja ongi olemas. Õmblusmasinat mul seal polnud ja käsitsi õmmeldud linad tundusid mitte hea plaan olema. Miks mitte proovida heegeldada, polnud teinud seda vähemalt kakskümmend aastat! Ostsin heegelnõela ja niidi ja hakkasin internetist uurima, et kuidas see käib. Heegeldamisest mäletasin ainult nii palju, et on vaja konksu ja niiti ja siis tuli teha kett ja sambaid ja midagi veel (keti heegeldamine oli meeles:D). Internet hea asi! Seal oli kõik puust ja punaseks tehtud...Tegelikult sattusin siis ka esimest korda isetegijate lehele...

Niisiis, jõululauale tehtud linikud

Kui juba asi valge peale läks, siis pildid minu valgest alpikanniks, kes on “ lolliks“ läinud ja õitseb juba neli kuud lakkamatult.

Jeg heklet ny duk til kjøkkenbordet

Kööki lauale

Ja ilma roosideta ei saa kohe kuidagi! Kui mustris pole roose, siis polegi nagu õige muster:D

             musilane

bord, stol og tallerkenhylle

                                                                     Før/etter

(tekst sildil: kui tahad hommikusööki voodisse, siis maga köögis). See oli üks paremaid silte, mis ma näinud olen

                Jeg ♥ vår!

Sügisel panin maha mõned lillesibulad. Kui lumi hakkas sulama, siis käisin iga päev vaatamas, mis tuleb ja kui palju tuleb. Tulid ainult tulbid. Aga kuhu jäid nartsissid? Neid ei paistnud kuskilt. Oli väga külm ja pikk talv, mõtlesin, et ju külm võttis nartsissid ära. Tulbid aga kasvasid ja kasvasid pikemaks. Olin hoidnud alles pakenditel olnud pildid ja mälu värskendamiseks otsisin need kapist väja, et vaadata, millised need õied tulevad...ja üllatus, üllatus! Olidki ainult tulpide pildid! Ma polnud nartsisse ostnudki:D Aga tulbid on tõeliselt kaunid, topelt topelt õitega, nagu kollased pojengid!

Vintage bilderamme

Peaaegu terve aasta olen tõstnud kolme pildiraami ühest kapist teise. Poes tundusid nad täpselt sellised, nagu vaja. Aga nendega koju jõudes ei sobinud nad ei valgele ega puiduvärvi seinale. Nad olid ikka väga plastmassised ja kollased.






      Värvisin nad üle valge värviga ja lihvisin tagasi! Nii lihtne see ongi!