tirsdag 8. mars 2011

FASTELAVNSBOLLER OG KVINNERDAG...

PIKK LIUG ROOSIDE JA VAHUKOOREGA

Tegelikult tahtsin käsitööd näidata. Tükk aega siin istunud ja mõelnud, et kuidas nüüd alustada ja need asjad osava jutuga ning piltidega omavahel põimida. Mõtlesin välja. Käsitööga jätkan homme…aaa võib olla ülehomme...

Täna siis vastlakukli päev.

Photobucket

Gratulerer med kvinnedagen, 8 Mars!
...ja naistepäev vastlakukliga.

Photobucket

Ja naistepäev pimedas pika liuga. Ongi kõik sõlmes juba: vahukoorega sai, roosid, suusad, lumi …

Photobucket

Homme jätkame siit. Selle kannu sisust, kus oleks ka just nagu vahukoor.

Photobucket

fredag 18. februar 2011

Sukk-Sokk-Põlvik

Ma pole siiani endale kudunud mitte ühtegi paari sokke, teistele ka mitte. Millegipärast koolis ka ei kudunud. Ei usu, et need omal ajal programmis polnud, ju oskasin kõrvale hiilida-viilida. Sokkidega seostus mulle ainult üks sõna-SOKIKAND, mis oli lausutud alati sellise hääletooniga, et see on üks maailma kõige võimatumaid asju:)
Sügisel küsis minu käest üks tuttav, et ta tahaks lapsele sokid kududa, et kas ma õpetaks teda!!?? Ütlesin, et mul pole isegi õrna aimu, kuidas neid kootakse, rääkimata siis veel õpetamisest. Tema oli juba jõudnud alustada ja rääkis mulle selliseid tundmatuid sõnu, nagu kannalakk ja mingi kiil. Mul tekkis asja vastu huvi, otsisin internetis kõiksugu õpetused, võtsin vardad ja lõnga ja hakkasin õppima....Ja mis selgus! Keerulist polnud ju midagi. Kudusin proovilapina valmis täiesti „söödava“ kanna, kõige nende lakkade ja kiiludega. Endale asja selgeks teinud, sain ka nüüd edasi õpetada. Muuseas kõik need kudumistunnid toimusid msn-i vahendusel, mitte rääkides, vaid trükkides.
Hakkama saanud kannaga, mõtlesin, et kanna küljes võiks ju sokk ka olla. Lihtsalt sokk oleks minu puhul liiga igav olnud. Kui kududa, siis ikka midagi enamat kui sokid. Eksju.

Tänud õhutajale! Tänu temale sain mina ka sukk-sokid.

Pilt ühest otsast ja teisest otsast.

Photobucket

Otsast ja natuke keskelt.

Photobucket

Mõtlesin, et nüüd tahan Pipi olla! Sellised nad siis said!

Photobucket


Niimoodi körtsus ka võib olla ju.

Photobucket


Peab ütlema, et iseennast on eriti lõbus pildistada? See on üks suur võimlemine. Kõige enne leia koht, kuhu kaamera teravustada, seina peale või kuhu iganes, eelnevalt täpid teinud, kus on põlv ja kus on nina. Siis vajutad päästikule ja nii kaua kuni jooksed kaamera juurest „võtteplatsile“, on kõik meelest läinud, et kuidas ma pidin seisma ja millist nägu tegema. Tahtsin teha pildi, et kuidas ma oma uute sukkadega tänavapildis välja näen. See hüppamine ja kargamine kujunes nii koomiliseks, et jätsin kohalikud külaelanikud sellest tsirkusest ilma ja klõpsutasin kodus maja nurga taga. Pilte sai mustmiljon, aga ühehäälselt osutus valituks siiski pilt seljatagant (naeratus ei tulnud täna ilus välja!!). Sikutasin jopet ka natuke üles, et oleks seda särki näha, mis ma pitsistasin.

Photobucket

mandag 14. februar 2011

GOD VALENTINES DAG!

Litt sy, hekle og broderi...

ILUSAT SÕBRAPÄEVA KÕIGILE!
Järgneb eilne südamete ja rooside teema.
Heegeldasin ja õmblesin.

Photobucket

Tikkisin.

Photobucket

Tikkisin teisele poole ka.

Tikkisin laulusõnad. Need sõnad on kuidagi kummalised. Kohati nagu mõistetavad ja siis nagu mõistmatud. Need sobisidki. Mulle ei meeldigi, kui mõned asjad on liiga selged.

Photobucket

Kui suur süda on? Kõige lihtsam vastus, et niske A4. See on viimasel ajal kujunenud kuidagi lemmik mõõduühikuks. Ega teda keeruline mõõta ka...XS ta ei ole, on PS (parajalt suur). Eises postituses ta ripub peegli küljes, sealt saab aimu.

Photobucket

Photobucket

Nüüd kõik roosid ja südamed näidatud, mis tehtud MORSDAGiks (emadepäevaks) ja VALENTINES DAGiks
Täna muutus emadepäeva kimp sõbrapäeva kimbuks.

Photobucket

ILUSAT JÄTKUVAT SÕBRAPÄEVA!

søndag 13. februar 2011

GOD MORSDAG OG VALENTINES DAG!

NATUKE ROOSE, NATUKE SÜDAMEID...
Valentinipäev ja Morsdag

Morsdag on emadepäev. Jah, täna on Norras emadepäev. Siin ei ole see mitte kevadel, vaid veebruari teine pühapäev ja nii juba pea sada aastat.
Ise ostsin poest roosid ja ise tegin kimbu, lihtsalt niisama tegin. Floristist desperate housewife ei saa lasta käel rooste minna:)). Punusin enne südamekujulise karkassi, aga peale rooside polnud kodus muud kui sammalt. Karkassi pole eriti näha, aga florist ütleb selle peale, et see polnudki taotuslik! Selline kimp siis. Võta sa nüüd siis kinni, on ta emadepäevaks või on ta sõbrapäevaks. Ütleme, et see on:
Ema Valentini kimp.
Jeg kjøpte blomster til meg selv og jeg laget en bukett:)))

Photobucket


Homme on sõbrapäev ja sel puhul tahaks ka kodus punast värvilaiku ja südameid näha.

Photobucket

Punased laigud


Photobucket

Täna sellised südamed ja looomulikult küünlad.

JÄTKUB homme.....Selliste teistsuguste piltidega, kuid jätkuvalt südame teemaga, aga siis juttu hoopis teistsugusest südamest...

Photobucket

fredag 14. januar 2011

EN MINNERIK JULEAFTEN HJEMME

JÕULUÕHTU

Lootusetult hiljaks jäänud fotoreportaaz jõuluõhtust:)

Lauakatmine algab laudlinast. Laudlina on tundmatust punasest materjalist, aga pitsisakke ääres 7 meetrit.

Jeg laget juleduk og heklet en blonde rundt.

Photobucket

Photobucket

Aga kui hakkab laua peale söökide sättimine, siis läheb alati kiireks. Passid verivorsti ja praadi, torgid kahvliga kartulite pehmust, umbes kolmanda käega segad kapsast ja ise mõtled, et millal seda salatit ja muid asju võiks hakata lauale panema?! Tavaliselt ununeb sült sootuks külmkappi. Sült sai seekord laule, sest see ei olnud Eesti sült, see oli Norra sült..väljanägemiselt meenutas rulaadi ja on kaneeli maitsega, ei värise laua peal ja ei sula. Kappi ununesid pasteet, eestist toodud must leib ja marineeritud puravikud, mis mees tegi ja ma ei lubanud seda purki enne jõulu avada:D Verivorstid olid ka Eestist, Norra omad ununesid kappi.

Bordet er dekket, og om få timer sitter vi her familien og nyter årets beste måltid.


Photobucket

Julegaver..

Kui kõik istusid jõululauas oli tegelikult juba keegi ümber maja käinud ja oma saani küljest perakaru lahti ühendanud ja terassile jätnud
Photobucket

Jõuluüllatus on vaja pildile püüda.

Photobucket

..ja teised ka vaatama kutsuda.

Photobucket

Kuna jõuluvanal oli sel aastal nähtavasti kiire, siis pidime saani ise edasi toimetama..ikka tuppa kuuse alla. Huvitav on see, et mida suuremaks lapsed kasvavad, seda kiiremaks jõuluvanal läheb:D

Photobucket

Pildil on ilmselge arupidamine iseendaga...teemal, et kas ma olin ikka hea laps ja kas minule ka pakk on?

Photobucket

Kõigile midagi:D

Photobucket

Üks pakk jäi veel kelgule, aga see toimetatakse peagi Eestisse, minu emale.

Photobucket

Mitt juletre har alt fra vakre julekuler og heklede hvite snøflaker.

Ja nüüd tuleb seeria pilte jõulupuust, mille üle ma olen tegelikult väga uhke. Uhke oma julekulerite üle ja uhke oma lumehelveste üle. Sel aastal jätsin kõik poest ostetud munad kappi.

Photobucket

Photobucket

Photobucket

Photobucket

Photobucket

Teise jõulupüha varahommik.

Oslo lennuväli.
Üks killuke jõulurõõmu lendab Eestisse tagasi. Kellel oli tulles verivorst ja hapukapsas kohvris ja must leib käekotis.

Photobucket

Vi hadde en vakker dag!!!

mandag 27. desember 2010

JULEGAVER

ILUSAT JÕULUAEGA KÕiGILE!

Tegelikult mulle pakkida meeldib, kui aega on. Ja nüüd oli aega. Üksi kodus olles ma siis lõikasin, kleepisin, teipisin, ajasin pärleid traadi otsa. Ühesõnaga pakkidele sai kõik peale liimitud, mis kodus leidus, alates laiali harutatud küünla rosettidest lõpetades pähklite ja kaneelidega, mida rohkem, seda uhkem. Mulle alati tundub pakk rohkem paki moodi, kui ta on kandiline ja muidugi pakkida ka ju parem. Olen alles hoidnud väiksemaid pappkarpe, et saaks neid kandilisi pakke teha. Selle paberi, mis poest leidsin, olen ülimalt rahul ja sinnna juurde sobis takunöör kõige paremini. Pakid said pealt lõhnavad ja seest kolisevad, panin paki sisse muude asjade vahele pähkleid:D, mis kolisesid seal segadusse ajavalt.


Photobucket

Photobucket

Photobucket

Photobucket

Photobucket

Photobucket

Photobucket

fredag 24. desember 2010

JULKRANS

JÕULUPÄRG

Jõulupärg uksel on traditsiooniline ja aastast aastasse enam vähem samasugune. Teinekord korjan peale jõuluaega munad, pähklid ja paela kokku ja järgmine aasta liimin nad uuele pärjale. Pärja punun ise, hoolikalt metsast oksi valides, mis siis, et pärast neid oksi suurt näha polegi, kraami seal peal nii palju.
Selline samasugune siis ka sel aastal

Photobucket

Photobucket

Photobucket

Photobucket

Ja kuidas ta uksel välja näeb.
Photobucket

tirsdag 21. desember 2010

JULEKORT

Jõulukaardi toimetused
Jõulukaartidega on alati nii, mõtled et aega veel on ja kui oled kalendrisse süvenenud, siis kisad appi, et oled jälle hiljaks jäänud. Kaardid, ümbrikud, margid seisavad tükk aega juba kapinurgal, sellise nähtava koha peal, et ei ununeks...
Nii mõnus on saada jõulukaart, mis on kirjutatud käsitsi, nii mõnus on lahti teha seda ümbrikku.

Jõulukaardid, mis on kirjutatud südamest

Jõulukaardid, mis on kirjutatud mõeldes Sulle

Photobucket

Selle pildi nimi on: Sa ei tõuse hommikul enne voodist, kui kaardid on kirjutatud!

Vastavateemaline voodipesu tuletab seda juba pikemat aega meelde.

Photobucket

Natuke tegin käsitööd ka. Õmblesin tekikoti lühemaks. Poes oli sellist komplekti kaks viimast, erinevate mõõtudega. Teisel komplektil oli tekikott kakskümmend sentimeetrit pikem. Selline imelik mõõt, just pikem, mitte laiem. Tean, et on olemas kaheinimese tekk ja siis vist on see pooleteise inimese tekk (või on see vooditega nii?)...ja nüüd tuleb välja, et on keskmise inimese pikkusest kakskümmend sentimeetrit pikemate inimeste tekk ka olemas. Igatahes on mul igal hommikul värske post pea all.

Photobucket

Siin ma askeldan:D

Photobucket